MEETRIKA JA EETIKA Poem by Jürgen Rooste

osa I

filosoofiline küsimus
õdaku laskudes
leige viski loksudes
määrdunud veeklaasis
vanaaegses kaheksatahkses
nagu vaasis milles hing
võtab oma õige kuju ja õitseb nagu
õurgav okkaline lill - lihasööjataim
halleluuja

meetrika ja eetika peaksid andma kokku
eetrika
millegi mis tegeleb ülemaisega millegi mis
tegeleb ühiskonna mädapaise ja mehe ja
ta hüljatud naisega ja nende armastusega
mis oli noor nagu lõigatud pajuvits
ja immitseb veelgi oma kirbet mahla
halleluuja

meetrika on ju elu pulss ta süntaks
see kuidas platonlik kardiogramm kirglikult end
kirjutab su randmele ja meelekohtadele lauseiks
mil puudutad teise inimese randmeid ja meelekohti
ja iga pulss on tolle üheainsa pulsi koopia
ja kaja ning samas kordumatu rütm
keha rütm kehade rütm paljude paljaste ja iharate kehade rütm
taevakehade rütm ja pööripäevade tuhisev rollerkõuster

elu alati tukslev ja tikslev rütm mida ühtviisi taovad
süsiniku aatomid
aastaringid puutüvedes
rebasepesakonnad tulvavete vahel
trollist maha jääva riigiametniku panetund süda
kaldapääsukeste minek ja naasmine - alati naasmine
habemetüüka end nüriduseni kordav kasv ja noore tüdruku
tühipalja plikakese esimene kuupuhastus
kokakoolakompanii hooajatised reklaamikampaaniad
sopa- ja sõnumilehtede mõrva- ja abielurikkumislood
üldse ka kõige oleva riknemine hapnemine mädanemine
mis on nagu katkematu pidurdamatu hüplev elektrobiit
ja kuulutab ka oma jälgimais vormes elu ennast

see on tõeline meetrika
halleluuja

eetika on see et ma suudan teha inimese nägu
ka siis kui jumala troon on tühi ka siis kui mul
pole tööd pole kodu pole puhkepäevi ja riigipühi
eetika on see et lõvi murrab lamba et mõne loomalapse ema
püüab päästa ta elu ka ülekaalukalt võimsa vastase ees
õigemini on eetika muidugi õpetus sellest
kuhu me peame tõmbama piire ja jooni
õpetus sellest
et mõnikord võib mitte millegi tegemine
mitte sekkumine ükskõiksus oma naha päästmine ja vaikimine
olla kohutavalt ebaeetiline

eetika on üks tühipaljas platonliku püüdlusega õpetus
mille säfatamine igas inimolemuses on muidugi ainukordne
ja sel puhul vastuvaidlematult õige ent mis sellegipoolest
on inimkonnalt nõudnud enese pärustamist kultuuri ja
seaduste näol nagu meilgi täna on seadused
ja isegi kultuur

see on vabariik veelahkmel
endiste aegade ja maailmade hääbumises
halleluuja