PALUN EUTANAASIAT, MIND ON ARMASTUSES PETETUD Poem by Maria Lee

PALUN EUTANAASIAT, MIND ON ARMASTUSES PETETUD

Kelleltki võetud lubadus praaklevis öösel kell viis -
iga signaal, iga heli on märk,
iga sõna on jalajälg.

Hommikuks meelest on läinud -
meil, tähendab.
Tähtedel mitte.

Vahel unenäos kangastub,
kui palju jälgi on jäänud
su lävele, kui palju mõtteid
on jäänud su alateadvusse,
kui mitu inimest suudab su
ükskeelne monokroom teadvus
üksteisest eristada.

Hommikuks läheb meelest.
Aga tähed ei unusta:
kõik, mis on olnud,
on olnud.

COMMENTS OF THE POEM
READ THIS POEM IN OTHER LANGUAGES
Close
Error Success