Kõige ilusam sõda Poem by Asko Künnap

Mu tsölibaatikust sõduri päevad
on õnnelikult elatud nüüd üle.

'Kas ma olen igavam, huvitavam seega?'

Mu kurvad maailmalappija päevad
jäid külma jõeranda kuskil sääl all.

'Kas ma olen ehk ilusam, inetum sulle?'

Mu kuupromootori kahvatud päevad
ei ulatu kunagi unise sinuni siin.

'Kas istun šablooni, õigem või vanem?'

Mu vabandus kasvab tihedam triipkoodist,
pilk mürgitab naeruväärt korteri.

'Kas tohin nüüd lahkuda, saabuda viimaks?'

Sest mu tagaskätt visatud kindast
saab alguse kõige päheõpitum,
kõige ilusam sõda kõikide asjade vastu