Ümberjutustused. Juhan Liiv Kus pettus on, sealt põgene! Poem by INDREK KOFF

Ümberjutustused. Juhan Liiv Kus pettus on, sealt põgene!

Alati,
ja ma mõtlen tõesti - alati
olen püüdnud talitada nii, et
kõik,
ja ma mõtlen tõesti - kõik
minu teod
oleksid kooskõlas
südametunnistuse ja üldinimlike
eetiliste tõekspidamistega.
Kui see võimalik on olnud.
Pettusest käin mööda kauge kaarega.
Kui õnnestub.
Vahel harva mõni süütu hädavale ehk.
Kui juhtubki, et halba teen,
et tegu tuleb halb,
siis ainult kogemata.
Või kui meelega, siis
vastumeelselt - olud sunnivad.
Ja muidu?
Noh, ilus olen üsnagi ja tark.
Vormis enam-vähem.
Lugeda võiks rohkem... Aga kus see aeg?
Sõpru on - ja kohe mitu.
Pool elu on ehk ees,
kui läheb väga kenasti,
ja ikka julgen vaadata peeglisse veel.
Ei, ma ei ütle midagi,
võib rahul olla,
kõik on hästi,
ja ma mõtlen tõesti - kõik.
Või enam-vähem.

COMMENTS OF THE POEM
READ THIS POEM IN OTHER LANGUAGES
Close
Error Success