Asko Künnap Poems

One afternoon I sidetracked into a church,
maybe for shelter, maybe for silence.
Red brick, a soft flutter of moths,
a dark-filled painting on a darkling wall.
...

My three-day-old daughter
draws intricate witch's symbols
in the air with her hand.
She sleeps, and I see
...

Squeeze the wicked golden juice
out of six walloped lemons,
chop up seven large,
crisscrossing onions counter-clockwise,
...

A word is closed with a word
a book with a book,
game shows seal
...

Mu tsölibaatikust sõduri päevad
on õnnelikult elatud nüüd üle.

'Kas ma olen igavam, huvitavam seega?'

Mu kurvad maailmalappija päevad
jäid külma jõeranda kuskil sääl all.

'Kas ma olen ehk ilusam, inetum sulle?'

Mu kuupromootori kahvatud päevad
ei ulatu kunagi unise sinuni siin.

'Kas istun šablooni, õigem või vanem?'

Mu vabandus kasvab tihedam triipkoodist,
pilk mürgitab naeruväärt korteri.

'Kas tohin nüüd lahkuda, saabuda viimaks?'

Sest mu tagaskätt visatud kindast
saab alguse kõige päheõpitum,
kõige ilusam sõda kõikide asjade vastu
...

Meine Tage als Soldat im Zölibat
sind nun glücklich überstanden.

„Bin ich langweiliger, interessanter geworden damit?"

Meine traurigen Tage als Weltausbesserer
blieben irgendwo da unten am kalten Flussufer liegen.

„Bin ich vielleicht schöner, hässlicher für dich?"

Meine bleichen Tage als Mondpromoter
schweifen nie bis zu deinem schläfrigen Du.

„Pass ich in die Schablone, wenn ich besser bin, älter?"

Meine Entschuldigung verdichtet sich mehr als ein Strichkode,
der Blick vergiftet die lächerliche Behausung.

„Darf ich jetzt gehn, darf ich endlich ankommen?"

Denn aus meinem über die Schulter geworfenen Handschuh
entsteht der auswendiggelernteste,
allerschönste Krieg gegen alles.
...

Mine dagar i sølibat som soldat
er lykkeleg overstått no.

'Gjer det meg meir keisam, interessant?'

Mine triste dagar som verdsforbetrar
ligg att på ein kald elvebreidd der nede.

'Gjer det meg vakrare, styggare for deg?'

Mine bleike dagar som månepromotør
når aldri fram hit til ditt søvnige deg.

'Passar eg i sjablongen, rettare eller eldre?'

Mi unnskyldning veks seg tettare enn strekkoden,
blikket forgiftar mitt latterlege husvære.

'Kan eg gå no, får eg til slutt kome fram?'

For frå hansken eg kasta over skuldra
byrjar den mest innstuderte,
den vakraste krigen mot alt som er.
...

Alles see valgus laotati,
juba mul hakkabki hämar,
õhtust ma parem ei kõnele,
õhtuks võib juhtuda Jumal.

Kellele armastust näidati,
kes pidi leppima viinaga.
Tänavad koonduvad uneks.
Nimed, jah, nimed on kõigil neil.

Vaevu ma soojust tundsingi,
tapeediks kui linnulaul trükiti,
õhtust ma parem ei mõtlegi,
õhtuks võib juhtuda Jumal.

Kellele ilmamaad lubati,
kes pidi korjama pudeleid.
Kilekott katab, kilekott tapab.
Nimed, jah, nimed on kõigil mei
...

À peine a-t-on étalé la lumière
que déjà je suis dans le noir,
du soir je préfère ne pas parler,
d'ici le soir Dieu peut se produire

Certains ont reçu de l'amour,
d'autres ont dû se contenter de vodka.
Les rues s'assemblent en un rêve.
Des noms, oui, elles en ont toutes.

À peine ai-je senti la chaleur
que le chant d'oiseau a été imprimé en papier peint,
au soir je préfère ne pas penser,
d'ici le soir Dieu peut se produire.

À certains on a promis le monde,
d'autres ont dû ramasser des bouteilles.
Le sac en plastique couvre et tue.
Des noms, oui, nous en avons tous.
...

Nog maar net werd dat licht uitgestrooid,
maar voor mij valt de schemer al in,
van de avond zal ik maar niet spreken,
vanavond kan God zich voordoen.

Aan de een werd de liefde getoond,
de ander moest in wodka berusten.
De straten komen uit in een droom.
Namen, ja, namen, die hebben ze.

Nog maar nauwelijks voelde ik warmte,
of de vogelzang werd tot behang gedrukt,
van de avond zal ik maar niet spreken,
vanavond kan God zich voordoen.

Aan de een werd de wereld beloofd,
de ander moest flessen verzamelen.
De plastic zak dekt, de plastic zak nekt.
Namen, ja, namen, die hebben we.
...